Lisaained
Lisaaineteks nimetatakse aineid, mida lisatakse toitudesse ja toiduainetesse nii nende tööstusliku tootmise kui koduse toiduvalmistamise juures eesmärgiga parandada toidu maitset, lõhna, värvust, struktuuri ning muid omadusi ja pidurdada riknemist. Lisaained ei ole toidu lisandid.
Lisaainetel võib olla mitmeid kahjulikke kõrvaltoimeid, seetõttu uuritaks neid enne kasutuselevõttu hoolikalt. Toitudes esinevad lisaained ei tohiks kahjustada inimese tervist, samas on inimesed erinevate ainete suhtes erineva taluvusega ja paljud (eriti mittelooduslikud) kompnendid võivad põhjustada allergianähte või teisi haigusi. Eriti ohtlikuks võivad lisaained osutuda lastele, mitmete ainete tarbimisel täheldatakse laste hüperaktiivsuse tõusu (energilisus, rahutus, tähelpanu- ja keskendusmisvõime puudus), sagedasemad on allergiline nohu, nõgeslõõve, limaskesta ärritus, kõhu- või peavalud. Eriti tähelapnelik tuleks laste toitudes olla sünteetiliste asovärvide suhtes ( E102, E110, E122, E123, E124, E128, E129, E131, E133, E142, E151, E154, E155, E180).
Kahjuks on mõningate lisaainete suures koguses tarbimisel täheldatud ka nende kantserogeenset (asovärvained), mutageenset (sahhariin, E-954) või teratogeenset toimet inimesele.
E-dega tähistab lisaaineid Euroopa Liit.
Lisaained võivad olla
- looduslikud, näiteks sojaubadest töötlemisel saadav letsitiin (E322);
- loodusidentsed, mis leiduvad küll looduses, kuid toiduainetes kasutatav aine on valmistatud sünteetiliselt, näiteks C-vitamiin (E 300)
- loodusvõõrad, mida looduses ei leidu, tüüpilised esindajad on kõiksugu asovärvid, mis on toodetud kivisõetõrvast, näiteks päikeseloojangukollane (E 110)
Lisaainete põhilised rühmad on:
1) E100 - E199 toiduvärvid.
2) E200 - E299 säilituained
3) E300 - E399 antioksüdandid
4) E400 - ... emulgaatorid, stabilisaatorid, konsistentsi reguleerijad, magusained, pakendusgaasid, happesuse regulaatorid, maitseained jne
Värvained E100 – E199
•Värvi andmiseks või loodusliku värvuse tugevdamiseks
•On nii looduslikke, loodusidentseid kui ka loodusvõõraid.
•Väga paljud lisaainetena kasutatavad toiduvärvid on kehavõõrad sünteetilised ained.
•Suurima riskiteguriga on põlevkivitõrvast valmistatud asovärvid
•Põhjustavad allergilist nohu, nõgeslõõvet, nägemishäireid, limaskestada ärritust, iiveldust, lastel üliaktiivsust ja õppimisraskusi (rahutus, unehäired).
•Kahtlustatakse kantserogeensuses.
•Leedu ja Rootsi on keelustanud kõigis lastetoitudes ja maiustustes kõik asovärvid!
Järgmiste värvainete tarvitamisel peab märkima tootele vastavalt EL Parlamendi määrusele alates juulist 2010 “Võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele”
•E 102 – tartrasiin
•E 104 – kinoliinkollane
•E 110 – päikeseloojangukollane
•E 122 – asorubiin
•E 124 – erkpunane
•E 129 – võlupunane AC
Säilitusained E200 – E299
•Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut.
•Tänu säilitusainetele pikeneb toote müügiaeg.
•Vahel sisaldavad toidud mitut säilitusainet, sest osad ained mõjuvad bakteritele (nitrit, sulfitid), osad seentele (difenüül).
•Toimivad paremini happelises keskkonnas
Sorbaadid
•E200 – 203 – sorbiinhape ja tema soolad. Leidub looduses (pihlakad, murakad), lisaainena toodetakse sünteetiliselt.
•Enim levinud E202 kaaliumsorbaat.
•Pärsivad hallitus- ja pärmiseente arengut.
•Võib põhjustada allergilisi reaktsioone.
Bensoaadid
•E210 – 213 bensoehape ja tema soolad, mida toodetakse ka Kohtla-Järve põlevkivist.
•Enim levinud E211 naatriumbensoaat
•Looduses pohlades, jõhvikates, mustikates.
•Allergikutel: peavalu, migreen, maoärritus, astmaatikutel ja hüperaktiivsetel lastel sümptomite ägenemine
Nitraadid
•Nitraadid või nitritid on praktiliselt kõigi lihatoodete koostises E249 – 252. Kuulsaim E250 naatriumnitrit.
•Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavad vorstitoodetele ilusa punase värvuse.
•Potentsiaalselt kantserogeensed ühendid.
Veel säilitusaineid
•E230 – 233 ained, millega töödeldakse puuviljade välispinda hallitusseente pärssimiseks.
•E260 on äädikhape, mida enamasti säilitusaineks ei märgita.
Antioksüdandid E300 - E322
•Pärsivad oksüdatsiooniprotsesse, mis on tingitud ensüümidest ja vabadest radikaalidest; pidurdavad rasvade rääsumist, säilitavad toidu värvi ja lõhna.
•Antioksüdante sisaldavad mitmed maitsetaimed (rosamriin, majoraan, aniis, vanill), erinevad piprad, oliivid, roheline tee, punanae vein jt
•Kas loodusidentsed või sünteetilised
•Kuulsaimad antioksüdandid on askorbiinhape ehk C-vitamiin E-300, E-vitamiin E-306, sidrunhape E-330, letsistiin E322
Sünteetilised antioksüdandid
•BHA ehk E320 butüülhüdroksüanisool
•BHT ehk E321 butüülhüdroksütolueen
•On termostabiilsed ja odavamad.
•Sünteetilised antioksüdandid on allergeenid, astmat ja vähki põhjustavad. BHT takistab vere hüübimist.
•BHA ja BHT lisamine lastetoitudesse on keelatud.
•Võiks hoiduda neid sisaldavatest toitudest.
Happesuse regulaatorid
•Fosforhapet E-338 kasutatakse mõningates kuulsates jookides, näiteks Coca-Colas. Viib organismist kaltsiumi välja, eemaldab roostet ja katlakivi.
Emulgaatorid E400 – E499
•Emulgaatorid on ained, mis võimaldavad hüdrofiilsel (vees lahustusval) ja hüdrofoobsel (õlis lahustuval) ainel omavahel ühtlaseks seguks muutuda.
•Emulgaatoreid kasutatakse kastmete, jäätiste, minariinide, dessertide valmistamisel.
•Loodusliku päritoluga ainetest on tuntuim letsitiin.
Maitsetugevdajad E620-650
•Kasutatakse suurel hulgal lihatoitudes, puljongikuubikutes, kastmetes, kuivsuppides, maitseainesegudes, kartulikrõpsudes jne
•Kuulsaim esindaja MSG ehk monosodiumglutamat ehk E-621
•Võimendab liha maitset, ka seal kus teda pole.
MSG
•Aasia riikides kasutatakse aastasadu toitude maitsestamiseks
•Sünteetiline MSG kutsub allergikutes esile Hiina toidu sündroomi: näo ja keha punetus, südamekloppimine, liigese- ja lihasevalud, seedehäired, higistamine, peavalu.
•MSG kui närvimürk? Või parandab mälu?
Magusained
•Kuulsaim magus aine (suhkur) ei ole E-aine.
•Sünteetilised magusained on odavamad ja sadades kordades magusamad.
•Sahhariin E954 – oli mõni aeg keelatud.
•Aspartaam E951
•Atsesulfaam K E950
•Tsüklamaat E952
•Kasutatakse tavaliselt koos, siis on mõju tugevam ja saab kasutada väiksemaid koguseid.
•Aspartaam kui närvimürk?
Magusad polüalkoholid
•Ksülitool, sorbitool, mannitool, maltitool, laktitool – kasutatakse palju nätsudes
•Mõjuvad lahtistavalt
•Magusainetega toitude puhul on probleemiks ka see, et need ei leevenda nii kiiresti näljatunnet kui suhkrut sisaldavad tooted ning seetõttu süüakse neid rohkem (sööja ei saa aru, et kõht on tegelikult juba täis). Tulemusena saadakse lõppkokkuvõttes isegi rohkem energiat kui suhkruga tooteid süües.
•Toiduga seotud ohtudest on lisaained alles 6. kohal. Ohtlikumad on toidumürgitused, tasakaalustamata toitumine, tööstuslikud saasteained, looduslikult toidus esinevad mürgid ja pestitsiidid.
Lisalugemist näiteks Toiduliidu kodulehelt, Tervise Arengu Instituudi kodulehelt. Põllumajandusministeerium on koostanud toidu lisaainete ja toidulisandite infolehe, milles olev info on tarvilik igale tavatarbijale.
Kui lisaained on toidu töötlemise käigus teadlikult lisatud, siis toitudes võib olla veel terve rida sekundaarseid koostisosi, mis on toiduainetesse sattunud veel selle looduses olles, töötlemisel või säilitamise käigus. Põhiliste gruppidena vaadeldakse saasteaineid ja muundumissaadusi.
Lisaainetel võib olla mitmeid kahjulikke kõrvaltoimeid, seetõttu uuritaks neid enne kasutuselevõttu hoolikalt. Toitudes esinevad lisaained ei tohiks kahjustada inimese tervist, samas on inimesed erinevate ainete suhtes erineva taluvusega ja paljud (eriti mittelooduslikud) kompnendid võivad põhjustada allergianähte või teisi haigusi. Eriti ohtlikuks võivad lisaained osutuda lastele, mitmete ainete tarbimisel täheldatakse laste hüperaktiivsuse tõusu (energilisus, rahutus, tähelpanu- ja keskendusmisvõime puudus), sagedasemad on allergiline nohu, nõgeslõõve, limaskesta ärritus, kõhu- või peavalud. Eriti tähelapnelik tuleks laste toitudes olla sünteetiliste asovärvide suhtes ( E102, E110, E122, E123, E124, E128, E129, E131, E133, E142, E151, E154, E155, E180).
Kahjuks on mõningate lisaainete suures koguses tarbimisel täheldatud ka nende kantserogeenset (asovärvained), mutageenset (sahhariin, E-954) või teratogeenset toimet inimesele.
E-dega tähistab lisaaineid Euroopa Liit.
Lisaained võivad olla
- looduslikud, näiteks sojaubadest töötlemisel saadav letsitiin (E322);
- loodusidentsed, mis leiduvad küll looduses, kuid toiduainetes kasutatav aine on valmistatud sünteetiliselt, näiteks C-vitamiin (E 300)
- loodusvõõrad, mida looduses ei leidu, tüüpilised esindajad on kõiksugu asovärvid, mis on toodetud kivisõetõrvast, näiteks päikeseloojangukollane (E 110)
Lisaainete põhilised rühmad on:
1) E100 - E199 toiduvärvid.
2) E200 - E299 säilituained
3) E300 - E399 antioksüdandid
4) E400 - ... emulgaatorid, stabilisaatorid, konsistentsi reguleerijad, magusained, pakendusgaasid, happesuse regulaatorid, maitseained jne
Värvained E100 – E199
•Värvi andmiseks või loodusliku värvuse tugevdamiseks
•On nii looduslikke, loodusidentseid kui ka loodusvõõraid.
•Väga paljud lisaainetena kasutatavad toiduvärvid on kehavõõrad sünteetilised ained.
•Suurima riskiteguriga on põlevkivitõrvast valmistatud asovärvid
•Põhjustavad allergilist nohu, nõgeslõõvet, nägemishäireid, limaskestada ärritust, iiveldust, lastel üliaktiivsust ja õppimisraskusi (rahutus, unehäired).
•Kahtlustatakse kantserogeensuses.
•Leedu ja Rootsi on keelustanud kõigis lastetoitudes ja maiustustes kõik asovärvid!
Järgmiste värvainete tarvitamisel peab märkima tootele vastavalt EL Parlamendi määrusele alates juulist 2010 “Võib avaldada kahjulikku mõju laste aktiivsusele ja tähelepanuvõimele”
•E 102 – tartrasiin
•E 104 – kinoliinkollane
•E 110 – päikeseloojangukollane
•E 122 – asorubiin
•E 124 – erkpunane
•E 129 – võlupunane AC
Säilitusained E200 – E299
•Säilitusained ehk konservandid pidurdavad mikroobide, pärmi- ja hallitusseente arengut.
•Tänu säilitusainetele pikeneb toote müügiaeg.
•Vahel sisaldavad toidud mitut säilitusainet, sest osad ained mõjuvad bakteritele (nitrit, sulfitid), osad seentele (difenüül).
•Toimivad paremini happelises keskkonnas
Sorbaadid
•E200 – 203 – sorbiinhape ja tema soolad. Leidub looduses (pihlakad, murakad), lisaainena toodetakse sünteetiliselt.
•Enim levinud E202 kaaliumsorbaat.
•Pärsivad hallitus- ja pärmiseente arengut.
•Võib põhjustada allergilisi reaktsioone.
Bensoaadid
•E210 – 213 bensoehape ja tema soolad, mida toodetakse ka Kohtla-Järve põlevkivist.
•Enim levinud E211 naatriumbensoaat
•Looduses pohlades, jõhvikates, mustikates.
•Allergikutel: peavalu, migreen, maoärritus, astmaatikutel ja hüperaktiivsetel lastel sümptomite ägenemine
Nitraadid
•Nitraadid või nitritid on praktiliselt kõigi lihatoodete koostises E249 – 252. Kuulsaim E250 naatriumnitrit.
•Pärsivad botulismitoksiini teket vorstides. Lisaks annavad vorstitoodetele ilusa punase värvuse.
•Potentsiaalselt kantserogeensed ühendid.
Veel säilitusaineid
•E230 – 233 ained, millega töödeldakse puuviljade välispinda hallitusseente pärssimiseks.
•E260 on äädikhape, mida enamasti säilitusaineks ei märgita.
Antioksüdandid E300 - E322
•Pärsivad oksüdatsiooniprotsesse, mis on tingitud ensüümidest ja vabadest radikaalidest; pidurdavad rasvade rääsumist, säilitavad toidu värvi ja lõhna.
•Antioksüdante sisaldavad mitmed maitsetaimed (rosamriin, majoraan, aniis, vanill), erinevad piprad, oliivid, roheline tee, punanae vein jt
•Kas loodusidentsed või sünteetilised
•Kuulsaimad antioksüdandid on askorbiinhape ehk C-vitamiin E-300, E-vitamiin E-306, sidrunhape E-330, letsistiin E322
Sünteetilised antioksüdandid
•BHA ehk E320 butüülhüdroksüanisool
•BHT ehk E321 butüülhüdroksütolueen
•On termostabiilsed ja odavamad.
•Sünteetilised antioksüdandid on allergeenid, astmat ja vähki põhjustavad. BHT takistab vere hüübimist.
•BHA ja BHT lisamine lastetoitudesse on keelatud.
•Võiks hoiduda neid sisaldavatest toitudest.
Happesuse regulaatorid
•Fosforhapet E-338 kasutatakse mõningates kuulsates jookides, näiteks Coca-Colas. Viib organismist kaltsiumi välja, eemaldab roostet ja katlakivi.
Emulgaatorid E400 – E499
•Emulgaatorid on ained, mis võimaldavad hüdrofiilsel (vees lahustusval) ja hüdrofoobsel (õlis lahustuval) ainel omavahel ühtlaseks seguks muutuda.
•Emulgaatoreid kasutatakse kastmete, jäätiste, minariinide, dessertide valmistamisel.
•Loodusliku päritoluga ainetest on tuntuim letsitiin.
Maitsetugevdajad E620-650
•Kasutatakse suurel hulgal lihatoitudes, puljongikuubikutes, kastmetes, kuivsuppides, maitseainesegudes, kartulikrõpsudes jne
•Kuulsaim esindaja MSG ehk monosodiumglutamat ehk E-621
•Võimendab liha maitset, ka seal kus teda pole.
MSG
•Aasia riikides kasutatakse aastasadu toitude maitsestamiseks
•Sünteetiline MSG kutsub allergikutes esile Hiina toidu sündroomi: näo ja keha punetus, südamekloppimine, liigese- ja lihasevalud, seedehäired, higistamine, peavalu.
•MSG kui närvimürk? Või parandab mälu?
Magusained
•Kuulsaim magus aine (suhkur) ei ole E-aine.
•Sünteetilised magusained on odavamad ja sadades kordades magusamad.
•Sahhariin E954 – oli mõni aeg keelatud.
•Aspartaam E951
•Atsesulfaam K E950
•Tsüklamaat E952
•Kasutatakse tavaliselt koos, siis on mõju tugevam ja saab kasutada väiksemaid koguseid.
•Aspartaam kui närvimürk?
Magusad polüalkoholid
•Ksülitool, sorbitool, mannitool, maltitool, laktitool – kasutatakse palju nätsudes
•Mõjuvad lahtistavalt
•Magusainetega toitude puhul on probleemiks ka see, et need ei leevenda nii kiiresti näljatunnet kui suhkrut sisaldavad tooted ning seetõttu süüakse neid rohkem (sööja ei saa aru, et kõht on tegelikult juba täis). Tulemusena saadakse lõppkokkuvõttes isegi rohkem energiat kui suhkruga tooteid süües.
•Toiduga seotud ohtudest on lisaained alles 6. kohal. Ohtlikumad on toidumürgitused, tasakaalustamata toitumine, tööstuslikud saasteained, looduslikult toidus esinevad mürgid ja pestitsiidid.
Lisalugemist näiteks Toiduliidu kodulehelt, Tervise Arengu Instituudi kodulehelt. Põllumajandusministeerium on koostanud toidu lisaainete ja toidulisandite infolehe, milles olev info on tarvilik igale tavatarbijale.
Kui lisaained on toidu töötlemise käigus teadlikult lisatud, siis toitudes võib olla veel terve rida sekundaarseid koostisosi, mis on toiduainetesse sattunud veel selle looduses olles, töötlemisel või säilitamise käigus. Põhiliste gruppidena vaadeldakse saasteaineid ja muundumissaadusi.
Saasteained
Saasteained on pestitsiidid, desinfektsioonivahendid, loomsed ravimid, väetised jne, mis satuvad naturaalsetesse toiduainetesse nende kasvatamise või ka töötlemise käigus. Kui lisaainete kohta me reeglina saame lugeda informatsiooni toiduaine pakendilt, siis saasteainete kohta meil ilma täiendavate analüüsideta info puudub.
Saasteainete koguse ja määramise tarbeks on omad reeglid, millega saab tutvuda Põllumajandusministeeriumi kodulehel.
24.04.2017 Loeng
Saasteainete koguse ja määramise tarbeks on omad reeglid, millega saab tutvuda Põllumajandusministeeriumi kodulehel.
24.04.2017 Loeng
Muundumissaadused
Muundumissaadused on toiduainete oksüdatsiooni-, polümerisatsiooni ja lagunemissaadused, mis võivad toiduainetesse tekkida nende säilitamisel liiga kaua või ebaõigetes tingimustes.
24.04.2017 Loeng
24.04.2017 Loeng